Kuuba

Rahvaarv: 11 451 652 inimest

 

Pindala: 110 860 km²

 

Pealinn: Havanna

 

Üldinfo: Kuubat kutsutakse Kariibi saarte pärliks, sest seal on olemas kõik – huvitav ajalugu ja tänapäev, kaunis loodus ning nostalgiahõnguline olustik, mis kogu maailma muutumise kiuste näib olevat justkui ajas tardunud nagu riigi isa Fidel Castrogi. Kuubal on tõeliseid paradiisirandu, kus imepeen valge liiv vaheldub sinirohelise kristallpuhta veega ning seda pilti raamivad Kuuba rahvuspuud – võimsad kuningpalmid. Kuuba – temperamentne nagu tša-tša-tša, erk nagu koolibri sulestik, elegantne nagu orhideeõis – on alati turiste ligi meelitanud. 

Kuid Kuuba – see pole ainult imepärane loodus, see on eelkõige heatahtlikud ja sõbralikud kuubalased koos oma sündmusterohke ajalooga. Reis Kuubale on ühtlasi nii eksootiline kui ka nostalgiline. Tänavatel sõidavad 50-datest pärit hiiglaslikud ameerika autod ning vene Žigulid. Terrassidel istuvad kiiktoolides memmed-taadid. Sigarid loomulikult hambus. Kõik see jätab müstilise tunde nagu oleksite osaline mõnes heas vanas filmis.

 

Geograafia: Kuuba – vabariik ja Suurte Antillide arhipelaagi suurim saar. Territoriaal-administratiivselt jaguneb Kuuba (alates 1976.a.) 14 provintsiks. Kuuba Vabariik asub Kariibi meres Põhja- ja Lõuna-Ameerika vahel ja on väravaks Mehhiko lahte, olles 180 km kaugusel Floridast (USA), 210 km Jukatani poolsaarest (Mehhiko), 77 km Haiitist ja 140 km Jamaikast. Saare pikkus läänest itta on 1200 km. Kuuba on pikk ja kitsas saar, mida kuju poolest võrreldakse Kaimaniga.

 

Loodus: Kuuba faunale on iseloomulik inimestele ohtlike loomade puudumine. Mitmekujulised molluskid, keda ainult Kuubal kohata võib, äratavad tähelepanu oma imeliselt värvirikka kojaga. Kuubal elutsevad zunzunzitod ehk koolibrid, kõige väiksemad linnud maailmas, aga ka tocororo – riigi rahvuslind. Kuuba metsades on arvukalt laululinde. Meres võib kohata umbes 900 kalaliiki, enamus neist on söödavad. Kõige hinnalisemad neist on pagrus, saagrai ja sinine marliin. Kõrges hinnas on ka krevetid, krabid ja langustid. Kuuba floora on liigirohke ja väga mitmekesine. Erinevaid taimeliike on loetletud üle kaheksa tuhande. Kuuba maastikku iseloomustavad kuningpalmid, mille kujutis on ka riigi vapil. Kuuba rahvuspuu on yagruma ja rahvuslill – mariposa.

 

Veealune maailm: Kuuba on kalastajate, sukeldujate, bioloogide ja veealuse elu fotografeerijate paradiis. Saare selges ja soolases vees elutseb umbes 900 liiki mereelukaid ja kalu, kelledest mainigem delfiine, barrakuudat, tuunikala, raikala, mõõkkala, mureeni ja haisid. Olgu öeldud, et viimased ei ole puhkajatele kunagi mitte mingisuguseid ebameeldivusi põhjustanud. Siinmail on haid väikesed ja pealegi tuleb neid otsida. Kohtumisi tuleb harva ette. Soe vesi sobib eriti hästi meduusidele, kaheksajalgadele ja merikilpkonnadele. Austrid ja langustid on kalastusobjektiks kohalikule tööstusele ja turistidele. Erilist rahuldust pakuvad langustid oma imepärase koralse kestaga ja väga õrna ja maitsva lihaga. Sügavuses võib näha musti koralle. Merepõhjas on tihedalt erineva kujuga merikarpe.

 

Riigikord: Kuuba on sotsialistlik vabariik.

 

 

Keel: Riigikeeleks on hispaania keel. Turismipiirkondades räägitakse ka inglise ja saksa keelt.

 

Usk: 56% ateistid, 39% katoliiklased, 3% protestandid, 2% santeria.

 

Kliima: Mõõdukalt troopiline passaatkliima. Maksimaalne temperatuur kuni +35ºC augustis. Kuiv troopiline hooaeg kestab septembrist aprillini, vihmaperiood on maist augustini . Aasta keskmine temperatuur ei lange alla +26ºC. Aasta keskmine veetemperatuur on +26 ºC. Turismihooaeg kestab praktiliselt aastaringselt. Suuremaid ebamugavusi põhjustavad sügisesed orkaanid, kuigi Kuubas esineb neid harva. Selletõttu on ka sügisel suur tõenäosus, et ilm on enamasti hea ja orkaani kätte sattumise võimalus suhteliselt väike.